{"id":7090,"date":"2022-05-26T23:43:34","date_gmt":"2022-05-26T18:43:34","guid":{"rendered":"https:\/\/step-up.uz\/?p=7090"},"modified":"2022-11-09T10:54:57","modified_gmt":"2022-11-09T05:54:57","slug":"tarmoq-injiniri-buyruqlari","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/step-up.uz\/en\/tarmoq-injiniri-buyruqlari\/","title":{"rendered":"Tarmoq injiniri buyruqlari."},"content":{"rendered":"<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Tarmoq injinirining buyruqlari<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Ping<\/strong> &#8211; tarmoqni diagnostika qiluvchi buyruq. Masalan kimdir internet juda sekin ishlayapti, tarmoq ishlamayapti va h.k. (ping ip \u2013t)<br><strong>IP config<\/strong> &#8211; bu buyruq tarmoq kartalari hozirda ishlayotgan IP addresslarni chiqarib beradi. (ipconfig \/all)<br><strong>Nslookup<\/strong> &#8211; bu buyruq qanday dns olganini ko\u2019rsatadi.<br>Getmac &#8211; bu buyruq tarmoq kartalarining mac addresslarini ko\u2019rsatadi. (getmac \/fo table \/v)<br><strong>ARP<\/strong> &#8211; bu buyruq tarmoqdagi barcha address va mac nomlarini ko\u2019rsatadi. (arp \u2013a)<br><strong>Tracert<\/strong> &#8211; bu buyruq biror servergacha bo\u2019lgan barcha mashrutlarni ko\u2019rsatadi. (tracert google.com)<br><strong>Putty<\/strong> &#8211; barcha interfeyslar orqali qurilma bilan aloqa o\u2019rnatuvchi dasturiy mahsulot.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Tarmoq qurilmasining interfeys sintaksisi<\/h2>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"898\" height=\"472\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-3.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7164\" srcset=\"https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-3.png 898w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-3-300x158.png 300w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-3-768x404.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 898px) 100vw, 898px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Tarmoq qurilmalariga bog\u2019lanish usullari<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Tarmoq qurilmarlariga quyidagi usullar orqali bog\u2019lanish mumkin:<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"has-medium-font-size wp-block-list\">\n<li>Console kabel orqali;<\/li>\n\n\n\n<li>Telnet yoki SSH orqali;<\/li>\n\n\n\n<li>Web interfeys orqali;<\/li>\n\n\n\n<li>Maxsus dasturiy ta\u2019minot orqali (SDM, CSM, IME).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"has-medium-font-size wp-block-heading\">Tarmoq qurilmasiga ulanish uchun zarur bo\u2019lgan narsalar:<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"has-medium-font-size wp-block-list\">\n<li>Kompyuter;<\/li>\n\n\n\n<li>Console kabel;<\/li>\n\n\n\n<li>Perexodnik Usb-to-Com;<\/li>\n\n\n\n<li>Putty\/Secure CRT.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Console bog\u2019lanish interfeysi<\/h2>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\"><div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"508\" height=\"235\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-6.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7167\" srcset=\"https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-6.png 508w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-6-300x139.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 508px) 100vw, 508px\" \/><\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-vertically-aligned-center is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\"><div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-7.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7168\" width=\"341\" height=\"221\"\/><\/figure>\n<\/div><\/div>\n<\/div>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-8.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7169\" width=\"450\" height=\"288\" srcset=\"https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-8.png 370w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-8-300x192.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 450px) 100vw, 450px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Telnet bog\u2019lanish interfeysi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify has-medium-font-size\">&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<strong>TELNET<\/strong> (inglizcha teletype network) &#8211; bu tarmoq orqali matnli terminal interfeysini amalga oshirish uchun tarmoq protokoli (zamonaviy ko&#8217;rinishda &#8211; TCP transport vositasi yordamida). Protokolning mijoz tomonini amalga oshiradigan ba&#8217;zi yordam dasturlari ham &laquo;telnet&raquo; nomiga ega. Amaldagi protokol standarti RFC 854 da tavsiflangan. Telnetda tarmoqda parol va portlar shifrlanmagan bo\u2019ladi. Wireshark orqali parolni bilish mumkin.<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"731\" height=\"201\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-9.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7170\" srcset=\"https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-9.png 731w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-9-300x82.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 731px) 100vw, 731px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">SSH bog\u2019lanish interfeysi<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-justify has-medium-font-size\">&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;<strong>SSH<\/strong> (inglizcha Secure Shell &#8211; &laquo;xavfsiz qobiq&raquo;) &#8211; bu operatsion tizimni masofadan boshqarish va TCP ulanishlarini tunnel qilish imkonini beradigan dastur darajasidagi tarmoq protokoli (masalan, fayllarni uzatish uchun). U Telnet va rlogin protokollariga o&#8217;xshaydi, ammo ulardan farqli o&#8217;laroq, barcha trafiklarni, shu jumladan uzatilgan parollarni shifrlaydi. SSH mijozlari va SSH serverlari ko&#8217;plab tarmoq operatsion tizimlarida mavjud.<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"456\" src=\"http:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-10-1024x456.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-7171\" srcset=\"https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-10-1024x456.png 1024w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-10-300x133.png 300w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-10-768x342.png 768w, https:\/\/step-up.uz\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/image-10.png 1027w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Ip domain-name<\/strong> \u2013 qurilmaga nom berish;<br><strong>Username<\/strong> \u2013 bog\u2019lanish uchun user yaratish;<br><strong>Crypto key generate rsa<\/strong> \u2013 bog\u2019lanish uchun shifr algoritmi;<br><strong>Line vty 0 4<\/strong> \u2013 telnet orqali interfeysga ulanish (transport input ssh telnet)<br><strong>Password<\/strong> \u2013 password parol bu bog\u2019lanishga parol yaratadi.<br><strong>Login<\/strong> \u2013 login local bu buyruq parolni userga bog\u2019laydi.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>PING, NSLOOKUP<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":7091,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_editorskit_title_hidden":false,"_editorskit_reading_time":2,"_editorskit_is_block_options_detached":false,"_editorskit_block_options_position":"{}","footnotes":""},"categories":[7],"tags":[103,102,104],"class_list":{"0":"post-7090","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-network","8":"tag-nslookup","9":"tag-ping","10":"tag-traceroute"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7090","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7090"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7090\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8373,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7090\/revisions\/8373"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7091"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7090"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7090"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7090"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}