{"id":2014,"date":"2022-03-04T23:48:00","date_gmt":"2022-03-04T18:48:00","guid":{"rendered":"https:\/\/step-up.uz\/?p=2014"},"modified":"2022-11-09T10:37:58","modified_gmt":"2022-11-09T05:37:58","slug":"oddiy-buyruqlar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/step-up.uz\/en\/oddiy-buyruqlar\/","title":{"rendered":"Linux operatsion tizimida oddiy buyruqlar"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-justify has-medium-font-size\">&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Linux operatsion tizimi, bir necha distributivlarga ega bo&#8217;lib, ularning tashqi ko&#8217;rinishlari bir-biridan farq qiladi, lekin asosi yagona hisoblanadi. Asos yagona bo&#8217;lgani uchun bu tizimda ishlovchi buyruqlar bir hildir. Bu degani, agar siz linux buyruqlarini yaxshi bilib olsangiz, istalgan distributivda bemalol ishlay olasiz. To&#8217;g&#8217;ri, ba&#8217;zi buyruqlar distributivga qarab o&#8217;zgarishi mumkin, lekin bular juda kam. Bu tizimda, buyruqlarni yozishda katta kichik harflarga e&#8217;tiborliroq bo&#8217;ling, linuxda katta-kichik harflar farqlidir.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Tizim haqida ma&#8217;lumot olish buyruqlari<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>free<\/strong> &#8211; Swap va RAM xotira haqida umumiy ma&#8217;lumot olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>df<\/strong> &#8211; Qattiq disk(vinchester) hajmi haqida ma&#8217;lumot olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>date<\/strong> &#8211; Hozirgi vaqt va kunni chiqarish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>cal<\/strong> &#8211; Hozirgi kalendarni ko&#8217;rish.&nbsp;<strong>cal 2007<\/strong>&nbsp;terib 2007 yilning kalendarini chiqarish mumkin bo&#8217;ladi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>w<\/strong> &#8211; Online bo&#8217;lib turgan foydalanuvchilarni ko&#8217;rish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>whoami<\/strong> &#8211; Ishlab turgan foydalanuvchi nomini ko&#8217;rish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>cat \/proc\/cpuinfo<\/strong> &#8211; Protsessor haqida ma&#8217;lumot olish(CPU).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>whereis app<\/strong> &#8211; App dasturi qayerda joylashganini ko&#8217;rish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>cat \/<\/strong><strong>etc\/<\/strong><strong>issue<\/strong> &#8211; Operatsion tizim versiyasini bilish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>uname \u2013r<\/strong>&nbsp;\u2013 Kernel (yadro) versiyasini bilish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>hostname<\/strong> &#8211; Operatsion tizim nomini bilish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>uname \u2013m<\/strong>&nbsp;yoki&nbsp;<strong>arch&nbsp;<\/strong>\u2013 kompyuter arxitekturasini ko&#8217;rish.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"has-text-align-center wp-block-heading\">Fayl va kataloglarga oid asosiy buyruqlar<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>touch<\/strong> &#8211; fayl yaratish. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">touch \/tmp\/file.txt \u2014 \u00abtmp\u00bb katalogi ichida file.txt nomli fayl yaratib beradi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>mkdir <\/strong>&#8211; katalog (papka) ochish. Kerakli joyda papka ochib beradi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>rm<\/strong> &#8211; o&#8217;chirish buyrug&#8217;i.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">rm test.txt &#8211; test.txt nomli faylni o&#8217;chirish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">rm -r test &#8211; test nomli papka bo&#8217;sh bo&#8217;lsa, bu papkani o&#8217;chiradi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">rm -rf test &#8211; test nomli papkani ichidagi fayllari bilan birga o&#8217;chirish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>rmdir<\/strong> &#8211; papka o&#8217;chirish buyrug&#8217;i.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>cp<\/strong> &#8211; nusxa olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">cp file1.txt file2.txt \u2014 file1.txt nomli faylni shu katalogga file2.txt nomi bilan nusxasini olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">cp file1.txt \/home\/user\/test.txt \u2014 file1.txt faylini ko&#8217;rsatilgan papka ichiga test.txt nomi bilan nusxasini olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">cp -r test \/home\/test2 \u2014 test nomli papkani ko&#8217;rsatilgan adresga test2 nomga o&#8217;zgartirib nusxasini olish.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>mv<\/strong> &#8211; Kataloglar yoki fayllar nomini o&#8217;zgartiradi..<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">mv test.txt new.txt \u2014 test.txt faylini new.txt nomiga o&#8217;zgartirib o&#8217;sha yerga ko&#8217;chiramiz, bunda test.txt nomli fayl o&#8217;chib ketadi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>cat<\/strong> &#8211; Ko&#8217;p funksiyali buyruq hisoblanadi. &laquo;Cat&raquo; buyrug&#8217;i fayl mazmunini ko&#8217;rsatish uchun ishlatilishi mumkin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>type<\/strong> &#8211; Tizimdagi buyruqlarni aniqlaydi. Tashqi dasturmi yoki tizim ichki dasturimi aniqlab beradi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\">type rm &#8211; rm is \/usr\/bin\/rm.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>whereis<\/strong> &#8211; buyrug&#8217;i orqali ishlab turgan dasturlarni qayerda joylashganligini aniqlash mumkin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>who<\/strong> &#8211; Tizimga kim kirganligini aytadi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>nano<\/strong> &#8211; Bu matn redaktori bo&#8217;lib, agar fayl mavjud bo&#8217;lsa ekranda chiqaradi, fayl mavjud bo&#8217;lmasa yangidan yaratadi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>vi<\/strong> &#8211; Bu matn redaktori bo&#8217;lib, agar fayl mavjud bo&#8217;lsa ekranda chiqaradi, fayl mavjud bo&#8217;lmasa yangidan yaratadi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>vim<\/strong> &#8211; Bu matn redaktori bo&#8217;lib, agar fayl mavjud bo&#8217;lsa ekranda chiqaradi, fayl mavjud bo&#8217;lmasa yangidan yaratadi.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>touch, mkdir, rm &#8230;<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":6850,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_editorskit_title_hidden":false,"_editorskit_reading_time":1,"_editorskit_is_block_options_detached":false,"_editorskit_block_options_position":"{}","footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2014","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-administartor"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2014"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2014\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8340,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2014\/revisions\/8340"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/step-up.uz\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}